Pensionite rahakraanid valla

„Loomulikult olen märganud pensionifondide suuremat aktiivsust. Ja seda mitte ainult viimase, vaid õige mitme aasta jooksul,“ ütles BaltCapi omanik Peeter Saks. Baltcapi viimastes fondides on investoriteks peaaegu kõik Baltikumi pensionifondid.

Saksi sõnul tuntakse alternatiivsete investeerimisvõimaluste vastu peamiselt huvi seetõttu, et võlakirjaintressi tootlus on madal ja Eesti aktsiaturg pea olematu. „Soov on saada mingisugust osa Eesti majanduskasvust,“ ütles ta. Seetõttu ongi Saksi sõnul kinnisvara- ja erakapitalifondid, mis paigutavad raha otse kohalikku majandusse ka pensionifondidele huvitavamad.

Ainuüksi viimase paari nädala jooksul on kohalikul turul tehtud pensionifondidega juba kaks märkimisväärset investeeringut. Üheks neist oli LHV ja Swedbanki pensionifondide panus uute BPM Mezzanine fondi. Teiseks aga eile teatatud Eften Kinnisvarafond II Radisson Blu Sky hotellikinnistu ja hotelli opereeriva Astlanda Hotelli AS täisosaluse ostmine 46 miljoni euro eest. Efteni teise kinnisvarafondi ankurinvestoriks on Swedbank Balti pensionifondid, kes senimaani pole kohalikku kinnisvarasse investeerimisel nii suuri samme teinud.

Suurem kinnisvara odavam

Swedbank Investeerimisfondid ASi juht Kristjan Tamla ütles, et keskpankade rahatrükk on paljude finantsvarade hinnad kõrgele tasemele tõstnud. Kõige tugevamalt on seda tema sõnul näha just võlakirjaturgudel, kus intressid on kohati juba negatiiveks muutunud. Sellest lähtuvalt on Tamla sõnul Swedbanki fookuses püsivat rahavoogu genereerivatele võlakirjadele alternatiivide otsimine.

Üheks selliseks näiteks ongi ärikinnisvara. „Meile tundub, et Eesti turul on odav laenuraha väiksematesse ärikinnisvara objektidesse juba jõudnud ning nende hindu tugevalt kergitanud,“ rääkis Tamla. Seetõttu otsustatigi siseneda suuremate kinnisvaraobjektide turule, kus on nõudlus väiksem, kuid samas riskid ka madalamad. „Sisenedes turule, kus tehingumahud jäävad kümnest miljonist eurost ülespoole, on meie eelis meie suurus,“ ütles Tamla. Tema sõnul on koos Läti ja Leedu Swedbanki pensionifondidega investeerimisel võimalus teha tehinguid, mis paljudele teistele investoritele ja väiksematele pensionifondidele jäävad kättesaamatuks.

Soov Eestisse investeerida

Eften Kinnisvarafondi juht Viljar Arakas ütles, et enne, kui Swedbank nende ankurinvestoriks hakkas, peeti läbirääkimisi lausa mitu aastat. „See oli pikk protsess, aga see on selliste investeeringute puhul tavaline. Kuna Swedbanki pensionifondidel oli huvi kinnisvarainvesteeringuid teha, siis saigi asi lõpuks teoks,“ rääkis ta. Arakase sõnul moodustavad Efteni esimeses kinnisvarafondis LHV, Danske ja Nordea pensionfondid koguni üle 50%, ent Swedbank liitus nendega esimest korda. „Tõsi, minu teada pole nad ühtegi teise kinnisvarafondi väga pikka aega investeerinud,“ ütles ta. Arakas lisas, et Swedbanki kõrval investeerisid ka teise kinnisvarafondi LHV ja Nordea.

Arakas lisas, et pensionifondidel on ilmselge huvi kinnisvarasse investeerimisel olemas, kuid paraku ei lange niisama midagi sülle. „Tuleb tööd teha, tingimused fondidele sobivaks teha ja sobitada toode ja turg,“ ütles ta. Arakase sõnul tundub kinnisvara kindlasti üha atraktiivsema varaklassina Euroopa keskpanga võlakirjade otsuste tõttu.

Arakase sõnul näitab Swedbanki otsus, et pensionifondidel on soov Eestisse investeerida. „Otsuseid tehakse Balti riikide tasandil ja kõik jutud, et rootslased otsustavad kõike, on ilmselge müüt,“ ütles ta.

Ärikinnisvara hea tulevikuvaatega

LHV Panga nõukogu liige Andres Viisemann ütles, et teiste fondide tegevuse kommenteerimist ta kohaseks ei pea. Küll aga usub ta, et Eesti investeerimismaastikult on võimalik leida häid pikaajalise perspektiiviga investeerimisvõimalusi ja tugeva rendivooga ärikinnisvara on kindlasti üks valdkond, mida vaadata.

Viisemann lisas, et igat investeeringut tuleb vaadata, kaaludes oodatavat tootlust võimalike riskidega. „Üldistades võib kohalike investeeringute kohta öelda, et need pakuvad korralikku kassavoogu ja kuna Eesti ei ole hetkel välisinvestorite radaril, siis ka hinnatasemed on mõistlikud,“ ütles ta. Viisemanni sõnul tähendab see samas ka, et ei tasu loota kiirele kasumitegemise võimalusele täna ostes ja kiiresti edasi müües. „Investeerides peaks tähelepanu olema kassavool, mida ettevõte või kinnisvara teenib ja mitte lootma kiirele hinnatõusule,“ märkis ta.